Mis on hambaimplantaat ja millest on see valmistatud

Mis on hambaimplantaat

Hambaimplantaat on valmistatud titaanist, mis on bioloogiliselt sobiv organismi kudedega ja selle materjali omaduseks on luukoesse paigaldatuna seal integreeruda ehk ümbritseva luuga kokkukasvada – luustuda.  Titaanist implantaadid on kasutusel alates aastast 1960 ja praeguseks on olemas ligi  50 aastat tõenduspõhist materjali kliinilistest uuringutest, et tegemist on turvalise ja väga hästi prognoositava meetodiga kaotatud hammaste asendamiseks.

Hambaimplatant

Hambaimplantaadid koosnevad titaanist kruvist, mille pikkus on enamasti 8-10 mm ja laius 3,5-4,5 mm. Erinevateks anatoomilisteks iseärasusteks on olemas ka lühemaid ja pikemaid ning kitsama/laiema diameetriga implantaate. Kruvi paigaldatakse lõualuusse ja luustumise järgselt asendab see puuduva hamba juurt. Implantaadile asetatakse omakorda spetsiaalne kinnituselement, mille nimi on abutment. See hakkab ühendama luu sees paiknevat kruvi ja suuõõnes paiknevat hambakrooni (kas üksikut või sildproteesi osana) või toetama eemaldatavat proteesi.

Kellele hambaimplantaadid sobivad

  • Kasvav lõualuu: kuna hambaimplantaat luustub lõualuus peab selleks ajaks olema luu areng lõppenud (ei sobi kasutamiseks noorematele kui 18 eluaastat)
  • Suu peab olema terve: eelnevalt tuleb ravida kõik hambaaugud, juurealused põletikud ning igeme ja hamba kinnituskudede põletikud. Kui implantaadid asetatakse ravimata parodontiidiga patsiendi suhu on väga suur oht, et infektsioon levib olemasolevate hammaste igemetaskutest ka implantaadi ümber, mis võib kaasa tuua luukao ja implantaadi kaotuse.
  • Halb suuhügieen: enne implantaatide paigaldamist tuleb koos hambaarstiga üle vaadata kodused hügieenivõtted. Ravi pikaajaline õnnestumine sõltub heast suuhügieenist ja hambakatu kontrollist. Pärast implantaatide asetamist tuleb käia regulaarselt kontrollis ja puhastuses, et hinnata igemete ja luu seisundit implantaadi ümber ning ennetada komplikatsioone võimalikult varakult.
  • Üldtervise probleemid: mitte-kontrolli all olev diabeet (suurem infektsioonioht ning halvem paranemine pärast protseduuri); verehüübimise probleemid; teatud luukoe haigused; immuunsüsteemi puudulikkus; uimastite tarvitamine.
  • Suitsetamine:  suitsetamine muudab organismi immuun-ja põletikuvastust ning uuringud on näidanud, et võrreldes mittesuitsetajatega on suitsetajatele iseloomulik halvenenud operatsioonijärgne paranemine ning suurem oht implantaatide kaotuseks. Suitsetamisest loobumine tõstab märgatavalt implantaatravi õnnestumise tõenäosust.

Loe lisaks:

Loe meie teiste teenuste kohta siit.
Loe suutervise kohta rohkem siit.