Tel: 533 599 66

Igemeravi

Igemehaiguste temaatikaga on inimesed üldiselt vähem kursis, aga kuna tegemist on kaariese kõrval teise, väga levinud haiguste grupiga, siis pühendame siinkohal sellele eriliselt tähelepanu. Mis haigused vajavad igemeravi?

Lihtsustatult võib jaotada igemehaigused kaheks: gingiviit ehk igemepõletik ja parodontiit ehk hammast ümbritseva koe krooniline põletik

  • Gingiviit ehk igemepõletik – gingiviidi tekke põhjuseks ja arengu eelduseks on hambakatu teke ja kogunemine hammaste ümber. Hambakatu kogunemine võib olla seotud nii suuhügieeni kui ka paljude muude teguritega. Nendeks võivad olla mineraalide puudujääk toidus, stress, limaskesta vigastused, ortodontilised aparaadid, mitmed vere- ja nakkushaigused ning paljud muud tegurid. Igemepõletik avaldub esimeses faasis veritsuse tekkimisega hammaste puhastamisel. Sümptomite süvenemisel võivad muutuda igeme värv ja väliskuju, millega kaasneb punetus ja turse. Halitoos ehk halb hingeõhk on samuti tavaline sümptom, millega kaasneb ebameeldiv maitse suus. Harvem võib igemepõletiku puhul esineda valutunnet ning igemete vohamist ja haavandeid. Diagnoosimisel arvestab arst patsiendi kaebusi ja teostab suuõõne läbivaatuse. Ravi igemepõletiku korral tähendab hambakatu ja -kivi eemaldamist arsti vastuvõtul ning koos arstiga õige suuhügieeni paikapanemist ja sellest kinnipidamist. Ühtlasi tuleb koos arstiga hambakattu tekitavad tegurid läbi arutada ja püüda ebasoovitavad tegurid kõrvaldada.
  • Parodontiit – on hambaid ümbritseva koe krooniline põletik, mille tekkepõhjuseks on mineraliseerunud hambakatt, mille teket soodustavad mitmed tegurid: suuhügieen, suu limaskesta iseärasused, halvasti viimistletud hambaproteesid. Samas võivad hambakatu teket soodustada ka toitumisharjumused, geneetilised tegurid, hambumusanomaaliad, vanus, süsteemsed haigused ja paljud muud tegurid. Esimeses faasis ei pruugi igemepõletik endast märku anda. Väga tüüpiliselt kaasneb põletikuga punetus ja igemete veritsus. Ühtlasi võib igemetes tekkida turse ja üldine ebamugavustunne. Parodontiidiga kaasneb igeme taandumine, mis juure kaitsetuks jätmisel võib põhjustada hamba tundlikkuse suurenemise kuuma ja külma suhtes. Haiguse progreseerumisel hakkab hammas liikuma. Haigusele varajases faasis jälile saamiseks ja põletikuprotsessi ohjamiseks on oluline pöörduda arsti vastuvõtule. Kuna parodontiidi puhul on tegu pöördumatu protsessiga, siis on võimalik haiguse kulgu peatada, kuid igemekudede täielikuks taastamiseks ravivõimalused tänapäeval puuduvad. Arsti juures regulaarses kontrollis käimine aitab haigust õigeaegselt diagnoosida. Kindlasti tuleb hoolikalt kinni pidada suuhügieenist.
<p style="text-align: justify;"><span style="font-size: small;">Igemehaiguste temaatikaga on inimesed üldiselt vähem kursis, aga kuna tegemist on kaariese kõrval teise, väga levinud haiguste grupiga, siis pühendame siinkohal sellele eriliselt tähelepanu.</span></p>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-size: small;">Lihtsustatult võib jaotada igemehaigused kaheks: gingiviit ehk igemepõletik ja parodontiit ehk hammast ümbritseva koe krooniline põletik</span></p>
<ul style="text-align: justify;">
<li><span style="font-size: small;"><span style="color: #ff6600;"><strong>Gingiviit ehk igemepõletik</strong></span> – gingiviidi tekke põhjuseks ja arengu eelduseks on hambakatu teke ja kogunemine hammaste ümber. Hambakatu kogunemine võib olla seotud nii suuhügieeni kui ka paljude muude teguritega. Nendeks võivad olla mineraalide puudujääk toidus, stress, limaskesta vigastused, ortodontilised aparaadid, mitmed vere- ja nakkushaigused ning paljud muud tegurid. Igemepõletik avaldub esimeses faasis veritsuse tekkimisega hammaste puhastamisel. Sümptomite süvenemisel võivad muutuda igeme värv ja väliskuju, millega kaasneb punetus ja turse. Halitoos ehk halb hingeõhk on samuti tavaline sümptom, millega kaasneb ebameeldiv maitse suus. Harvem võib igemepõletiku puhul  esineda valutunnet ning igemete vohamist ja haavandeid. Diagnoosimisel arvestab arst patsiendi kaebusi ja teostab suuõõne läbivaatuse. Ravi igemepõletiku korral tähendab hambakatu ja -kivi eemaldamist arsti vastuvõtul ning koos arstiga õige suuhügieeni paikapanemist ja sellest kinnipidamist. Ühtlasi tuleb koos arstiga hambakattu tekitavad tegurid läbi arutada ja püüda ebasoovitavad tegurid kõrvaldada.</span></li>
</ul>
<ul style="text-align: justify;">
<li style="text-align: justify;"><span style="font-size: small;"><span style="color: #ff6600;"><strong>Parodontiit</strong></span> – on hambaid ümbritseva koe krooniline põletik, mille tekkepõhjuseks on mineraliseerunud hambakatt, mille teket  soodustavad mitmed tegurid: suuhügieen, suu limaskesta iseärasused, halvasti viimistletud hambaproteesid. Samas võivad hambakatu teket soodustada ka toitumisharjumused, geneetilised tegurid, hambumusanomaaliad, vanus, süsteemsed haigused ja paljud muud tegurid. Esimeses faasis ei pruugi igemepõletik endast märku anda. Väga tüüpiliselt kaasneb põletikuga punetus ja igemete veritsus. Ühtlasi võib igemetes tekkida turse ja üldine ebamugavustunne. Parodontiidiga kaasneb igeme taandumine, mis juure kaitsetuks jätmisel võib põhjustada hamba tundlikkuse suurenemise kuuma ja külma suhtes. Haiguse progreseerumisel hakkab hammas liikuma. Haigusele varajases faasis jälile saamiseks ja põletikuprotsessi ohjamiseks on oluline pöörduda arsti vastuvõtule. Kuna parodontiidi puhul on tegu pöördumatu protsessiga, siis on võimalik haiguse kulgu peatada, kuid igemekudede täielikuks taastamiseks ravivõimalused tänapäeval puuduvad. Arsti juures regulaarses kontrollis käimine aitab haigust õigeaegselt diagnoosida. Kindlasti tuleb hoolikalt kinni pidada suuhügieenist.</span></li>
</ul>

Parodontiidihaigused hõlmavad endas bakterite poolt tekitatud, enamasti kroonilise, kuid vahetevahel ka ägeda kuluga, hammast ümbritsevate tugikudede põletikke.  Nende haiguste tekkemehhanism on seotud mitmete teguritega. Nendest kõige olulisem on hammastele tekkiv hambakatt, mis koostoimes teiste faktoritega - organismi põletikuvastus, süsteemsed haigused(nt diabeet), suitsetamine ja lokaalsed probleemid (hamba anatoomia, asukoht, positsioon seoses teiste hammaste ja luuharjaga jpm.) määravad haiguse kulu ja ulatuse.

Parodontiidihaigused 

Parodontoloogia, Sakala Hambaravi

 

Põhilised sümptomid, mis viitavad hamba kinnituskudede põletikule:

  • Igemete veritsus (nii harjamisel kui spontaanselt)
  • Igemete punetav/lillakas toon
  • Igemete turse
  • Igemete tundlikkus puudutusel, ebameeldiv “sügelustunne“
  • Halb hingeõhk
  • Hammaste liikuvus
  • Hambad on muutnud oma positsiooni
  • Esteetilised probleemid (hammaste vahel on tekkinud nö „tumedad kolmnurgad“, igemete taandumine, hambad muutuvad pikemaks)
  • Korduvad abstsessid
  • Igemete taandumisega kaasneb hammaste suurenenud tundlikkus temperatuuri suhtes
  • Perekonnas on ka teistel esinenud taolisi sümptomeid või probleeme varase hammaste kaotusega
  • Varem kaotatud hambad, kuna need on hakanud liikuma
Parodontiidi ravi