Tooth transplantation

Hammaste siirdamine kui alternatiiv muudele ravivõimalustele

Hammaste siirdamine on suhteliselt vana, aga mitte väga tuntud meetod, mis omab oma väärtust alternatiivina proteetilise, ortodontilise või implantoloogilise ravi asemele juhul, kui on tekkinud hamba kaotus kaariese või trauma tõttu või puudus hambaalge üldse. Tänapäeval on siiratud hamba paranemise bioloogiline protsess teaduslikult hästi dokumenteeritud (pulbi ja periodondi paranemine) ja teada on teatud ebaõnnestumise riskifaktorid (pulbinekroos, infektsioonist tingitud juure- /juurteresorbtsioon, agressiivne ja invasiivne hambakaela resorbtsioon, mille juures mängib halb suuhügieen suurt rolli). Teaduslike artiklite järgi võib öelda, et vanuserühmas 15 – 35 a 10-aastane edumäär on üle 80% .

Hammaste siirdamine pakub võimaluse asendada ravile mitte alluvaid hambaid bioloogilisel teel. Heaks hambatransplantaadiks loetakse tarkusehambaid ja premolaare, eriti retineerunuid ja kus juuretipp/tipud on veel lõpuni formeerumata. Formeerunud juuretipudega hambad sobivad samuti, kuid neil puudub praktiliselt võimalus säilida vitaalsetena ja antud juhul juureravi on kohustuslik.

Graafik näitab siiratud hammaste edumäära protsentides 10 aasta jooksul. Siniste nooltega näidatud hambad formeerumata juurtega ja punasena – formeerunud juurtega. Allikas: Der MKG-Chirurg, Springer-Verlag 2011.

Hammaste siirdamise näidustused

• Hambakaotus kaariese või periodontiidi tõttu
• Traumajärgne hambakaotus
• Anküloos kasvavas lõualuus
• Hambaalge puudumine
• Infektsioonist põhjustatud väline juureresorbtsioon
• Lokaliseerunud juveniilne periodontiit

Vastunäidustused peale kasu – kahju aspektide kaalumist

• Üldmeditsiinilised vastunäidustused (onkoloogia, verehaigused, raske kuluga autoimmuunsed haigused, suhkruhaigus mis ei ole kontrolli all, luuhõrenemine jne)
• Halb suuhügieen
• Mittemotiveeritud patsient
• Kaugelearenenud ja generaliseerunud periodontiit
• Äge või ulatuslik põletik siirdamisregioonis

Hammaste siirdamine ja protseduuri planeerimine

Preoperatiivne planeerimine koosneb kliinilisest läbivaatusest ja röntgenoloogilisest uuringust (panoraampilt)

Hammaste siirdamise hea tulemuse eelduseks on

• Hea koostöö arsti ja patsiendi vahel
• Motiveeritud patsient
• Õige aeg hamba siirdamiseks
• Siirde õige valik (vorm, suurus, juurte küpsus)
• Transplanteerimiseks sobiv koht lõualuus
• Füsioloogiline hambumus
• Piisav kinnitunud igeme osa
• Kvaliteetne postoperatiivne juureravi siiratud hambal, kui juureravi oli näidustatud (formeerunud juured)

Kui hambavahe, kuhu plaanis panna transplantaat, on liiga väike või suur, siis saab vahet korrigeerida ortodontiliselt või naaberhammaste ja transplantaadi kontaktpindu veidi poleerida. Lootusetu hamba ja/või siirdamiskoha loozi lõualuus ettevalmistamine toimub ühe ja sama protseduuri jooksul. Järgneb siiratud hamba lahastamine. Lahas jääb suhu kuni siiratud hammas on stabiilne. Lahastamine on väga tähtis kuna sellest sõltub periodondi (hammast luus hoidev aparaat) ja pulbi regeneratsioon. See on individuaalne ja tavaliselt hammas on lahastatud 2-4 nädala jooksul. Kui siiratud hammas oli formeerunud juurtega, siis on vajalik 4 nädala jooksul peale siirdamist alustada juureraviga. Kui juured olid veel lõplikult formeerumata, siis on lootust, et hammas jääb vitaalseks ja juureravi ei ole vajalik. Hea suuhügieen on esimesest postoperatiivsest päevast äärmiselt tähtis.

Postoperatiivne järelkontroll

Postoperatiivselt iga 1-3 kuu tagant esimese aasta jooksul juureraviarsti juures, pärast kord 1-2 aasta tagant.

Read more about our other dental treatment services here.

Read more about oral health here.