Hambakatt

Mis on hambakatt?

Hambakatt on bakteritest, nende elutegevuse jääkidest, sülje- ja igemetaskuvedelikust koosnev kiht, mis hakkab hammastele tekkima kohe pärast nende puhastamist. Hammastele kinnitub see kergesti, kuna erinevalt teistest organismi ja suuõõne kudedest on tegemist sileda, mitte-kooruva pinnaga, mis paikneb pidevalt niiskes keskkonnas. Kuna suuõõnes on pidevalt olemas toitainete ligipääs, saavad kinnitunud bakterid seal kergesti paljuneda. Sama efekt tekib ka kanalisatsioonitorudes, kus on pidev veekeskond ja toitainete juurdevool.

Hambakivi

Hammastele kogunenud hambakatt hakkab aja jooksul süljest ja igemetaskuvedelikust endasse mineraale koguma ning muutub tugevaks hambakiviks. See juhtub juba 2 nädala jooksul, kui hammastelt kattu ei eemaldata. Hambakivi on juba keeruline harjates hammastelt eemaldada ning selleks tuleb pöörduda hambaarsti või hügienisti poole. Kui bakterite ladestused liiguvad igeme alla, hakkab sinna arenema igemetasku. Mida sügavamale hambakivi tekib, seda sügavamaks „tasku“ hamba ümber läheb. Kui normaalne igemevagu jääb 1 – 3 mm piiresse, siis >4 mm on juba patoloogiline.
Teaduslikult on kindlaks tehtud, et koduste hügieenivõtetega sügavate igemetaskutega hammaste ümber pole võimalik enam nii efektiivselt puhastada ning see annab teed ladestuste edasisele levikule.

Mitte igasugune hambakatt ei kutsu esile igemepõletiku progresseerumist kuni kinnituskudede kaoni. Erinevatel inimestel on suuõõnes olemas suuremal või vähemal määral spetsiifilised bakteriteliigid, mis koostoimes eelnimetatud faktoritega võivad esile kutsuda teatud tüüpi haiguse edasiarenemist.