Käes on külmetushaiguste aeg ja jahedal aastaajal sageneb külmetushaiguste põdemine. Ülemiste hingamisteede külmetushaigus on tavaliselt 7-10 päeva kestev viirushaigus, mille kulgu on õigete ravivõtetega võimalik kergendada, kuid kahjuks mitte oluliselt lühendada. Tegemist on inimestel sageli esineva haigusega. Ülemiste hingamisteede viiruinfektsiooni ehk külmetushaigusesse haigestuvad tihti lasteaia- ning koolilapsed ning nendega kokkupuutuvad täiskasvanud. USAs haigestub külmetushaigusesse igal aastal 25 millionit inimest. Nii öelda tavaline viirushaigus võib aga immuunsüsteemi häirete korral põhjustada tõsist haigestumist.
Kõige sagedamini on “pisikukolded” lasteasutused. Laste puhul loetakse tavapäraseks ka kuni 11 korda aastas asetleidvat haigestumise külmetusse. Täiskasvanud haigestuvad külmetushaigustesse keskmiselt 1-3 korda aastas. Haigestumist soodustavad stressirohked olukorrad, suur füüsiline koormus, kroonilised ülemiste hingamisteede haigused (adenoidi suurenemine, krooniline kurgumandli põletik, kroonilised põsekoopa põletikud, suuhingamine, ninakinnisus jm.), suitsetamine.
Külmetushaigus on viiruste poolt tekitatud. Enamasti on põhjuseks rinoviirused, respiratoor- süntsütsiaalviirused, gripiviirused, paragripi viirused, koroonaviirused ja adenoviirused. Viirused jäävad paremini ellu siseruumide vähenenud niiskustaseme korral. Seega haigestutakse sagedamini külmetushaigustesse sügistalvisel ja kevadisel perioodil. Viirushaigusesse nakatumine toimub viirusosakeste sissehingamisel või osakeste kandmisel limaskestadele (silm, nina, suu) käte kaudu.
Käes on külmetushaiguste aeg
Kuna viirused levivad lasteaias ning töökollektiivis suhteliselt kergesti, siis on parimaks haiguse vältimise viisiks teistel lastel ja kolleegidel jääda esimeste haigusnähtude ilmnemisel koju. Külmetushaigus kestab 7-11 päeva. Kõige kehvem on enesetunne teisel ja kolmandal haigestumise päeval. Peamised kaebused on halb enesetunne, peavalud, esineb nohu, köhatamine, aevastused, võib esineda ka kurguvalu ja valulikkus ninaneelus, võib esineda palavik, külmavärinad.
Juhul kui haigus kestab kauem kui 11 päeva võivad ilmneda tüsistused. Haigusel on kalduvus kesta kauem ning komplitseeruda tüsistsusega juhul kui inimesel esineb juba kroonilisi haigusi. Väikelapsed ja vanurid põevad “lihtsat” külmetust raskemini. Ka suitsetaja ning sage alkoholi tarvitaja võib olla tihti külmetushaiguse küüsis. Sagedamad külmetushaiguse tüsistused on keskkõrvapõletik, põsekoopapõletik ning alumiste hingamisteede põletikud, nagu kopsupõletik, bronhioliit ning kroonilise kopsuhaiguse ägenemine.
Peamised soovitused külmetuse ärahoidmiseks on: sage kätepesemine, ruumide tuulutamine, näopiirkonna puudutamise vältimine; kindlasti on meditsiiniasutuses vajalik kaitseriietuse kandmine (kindad, maskid). Gripivastane vaktsineerimine on vajalik ja oluline meede ühe raskelt kulgeva ülemiste hingamisteede infektsiooni vältimiseks.
Külmetushaiguse ravi
Külmetushaiguse ravi on olemuselt kaebuste leevendamine ja halva enesetunde parandamine. Ravi on enamuses sümptomaatiline. Koduses apteegis võiks olemas olla: valuvaigisti-palavikualandaja (paratsetamool, ibuprofeen), nohurohi (ksümeliinitüüpi ravimid) – kasutada 2 korda päevas ning mitte kauem kui viie päeva vältel; suukaudsed nina ja ülemiste hingamisteede limaskesta turset alandavad ravimid (pseudoefedriin). Esimese haigusnädala jooksul ei vaja patsient külmetuse ravis antibiootikumi, kuna haiguse tekitaja on viirus, kuid antibiootikum on suunatud bakterite hävitamiseks. Antibiootikum on vajalik juhul kui külmetushaigus on tüsistunud.
Kindlat tõestusmaterjali ei ole järgnevate rahvameditsiinis kasutatavate ravivõtete osas, nagu küüslauk, C-vitamiin, probiootikumid jt.
Haigusest paranemisel on oluline puhata ning tagada endale piisav uneaeg, toituda mitmekülgselt, tarvitada piisavalt vedelikku ning vastavalt ensetundele värskes õhus viibida.
Loe meie teiste teenuste kohta siit.
Loe suutervise kohta rohkem siit.
