Kas jääkülma jäätise tarbimine võib hammastele ohtlik olla?

„Üks suurimaid murekohti on külmade jookide puhul jää ise – täpsemalt siis jääkuubikute närimine, mis võib kahjustada hambaemaili või ka hambasse asetatud täidiseid,” rääkis Sakala Hambaravi hambaarst dr Kaja Kiige. Ta lisas, et soov jääd närida võib kusjuures olla tingitud täiesti teisest murest kui kuumus, nimelt rauapuudusest.

Jää närimine on Kiige sõnul ohtlik, kuna selle tagajärjel võivad hambad või nende tükid murduda. Lisaks hoiatas ta tundlike hammastega inimesi, kes külma joogi ja jääga võivad enda hammaste tundlikkust veelgi süvendada. “Kui tõesti on suur soov midagi jahedat närida, võiks asendada jääkuubikud külmkapis hoitud õunaviilude või porganditega,” soovitas Kiige.

Jäätisel mitu ohtu

Arst hoiatas ka jäätise eest, sest lisaks külmafaktorile mõjutab hammaste tervist ka suhkur, mis hambaid lagundab. “Suhkur annab hoogsalt jõudu hambaauke tekitavate bakterite elutegevusele. Bakterite kogumiskohad võivad muutuda nähtavaks tumedate plekkidena, mis võivad rikkuda ilusa naeratuse, ” kirjeldas dr Kiige.

Pärast jäätise (või ka muu maiuse) söömist soovitab ta suud loputada puhta veega – nii saab vähemalt osa toidujääkidest minema uhutud. Kindlasti ei soovita ta pärast jäätise söömist hammaste jõulist pesemist, mis omakorda võib tekitada tundlikkust.

Jääkülmade jookide tarbimine mõõdukalt

Hambaarst lükkab ümber ka jäätisega seotud müüdi, mille kohaselt on jäätis siiski kasulik eine tänu oma kaltsiumisisaldusele. “Inimese kaltsiumivajadus sõltub küll east, kuid vanuses 19-50 võiks see jääda 1000 mg-ni päevas. 50 grammi jäätist sisaldab ligi 50 mg kaltsiumit, aga näiteks väike tops maitsestamata jogurtit üle 300 mg,” tõi dr Kiige näiteks.

Samas rõhutas dr Kiige, et liialt stressi ei tasuks suvise maiuspala pärast minna, vaid jälgima peaks ikkagi koguseid. “Mõõdukus on võti ka jäätise tarbimisel,” kinnitas arst.