Parodontiit – rohkem kui lihtsalt igemehaigus

Parodontiit on krooniline suuõõne haigus, mis võib kulgeda vaikselt, aga põhjustada tõsiseid tagajärgi – alates igemete taandumisest kuni hammaste kaotuseni. Sageli märgatakse seda alles siis, kui hambad hakkavad liikuma või igemed veritsema. Kuid tegelikult algab kõik palju varem – ja õigeaegne tegutsemine võib palju päästa.

Mis haigus on parodontiit?

Parodontiit on igeme- ja hammast ümbritsevate kudede krooniline põletikuline haigus, mille tagajärjel laguneb hambajuurt ümbritsev kude ja luu. Ravita jätmisel võib haigus viia hammaste liikuvuse ja kaotuseni.

Parodontiit on sageli progresseeruv, mis tähendab, et kui seda ei diagnoosita ega ravita, muutub seisund aja jooksul järjest tõsisemaks.

Kuidas parodontiit tekib?

Parodontiit saab enamasti alguse ravimata igemepõletikust ehk gingiviidist. Gingiviit on pöörduv seisund, kuid kui igemepõletik kestab pikalt, levib põletik sügavamatesse kudedesse ja areneb parodontiidiks.

Peamine põhjus:
hambakatu kogunemine ja sellest tekkiv hambakivi, mille pinnal elavad bakterid vallandavad kroonilise põletiku.

Jah, geneetiline eelsoodumus mängib rolli. On leitud, et osadel inimestel on pärilikult suurem vastuvõtlikkus parodontiidi suhtes – nende immuunsüsteem reageerib bakteritele tugevama põletikureaktsiooniga.
Kuid geenid üksinda ei määra haigust – keskkond, hügieen ja elustiil on samuti määravad.

Mis soodustab parodontiidi teket?

Parodontiit on multifaktoriaalne – selle kujunemist mõjutavad mitmed tegurid:
• Halb suuhügieen (ebaregulaarne harjamine, hambaniidi puudumine)
• Suitsetamine – vähendab kudede hapnikuga varustatust ja aeglustab paranemist
• Stress – mõjutab immuunsüsteemi ja kudede taastumist
• Hormonaalsed muutused (nt raseduse ajal)
• Diabeet (täpsemalt allpool)
• Geneetiline eelsoodumus
• Puudulik toitumine (nt C-vitamiini vaegus)
• Kuiv suu (sülje vähesus halvendab loomulikku kaitset)

Parodontiit ja diabeet – kahepoolne seos

Diabeet on üks tugevamaid parodontiidi riskitegureid. Miks?
• Kõrge veresuhkur toidab põletikku soodustavaid baktereid.
• Diabeet vähendab organismi põletikuvastast vastust ja aeglustab kudede paranemist.
• Parodontiit omakorda raskendab veresuhkru kontrolli – see võib viia nõiaringini.

Millised on ravivõimalused?

Parodontiidi ravi sõltub haiguse raskusastmest:
1. Professionaalne puhastus – eemaldatakse hambakivi ja katu ladestused igeme alt ja pealt.
2. Sügavpuhastus – igemetaskute puhastamine, et vähendada põletikku.
3. Antibiootikumid või antiseptilised suuloputusvahendid (vajadusel).
4. Kirurgiline ravi – kui taskud on sügavad ja kudede kadu ulatuslik.
5. Regulaarne järelkontroll ja toetav puhastus iga 3–6 kuu tagant.

Mida saab patsient ise teha kodus?

Patsiendi roll parodontiidi pidurdamisel on kriitiline. Isegi parima arstiabi kõrval on tulemuse aluseks igapäevased harjumused:
• Harja hambaid 2x päevas vähemalt 2 minutit korraga
• Kasuta hambaniiti või hambavaheharju – vähemalt kord päevas
• Toitu tasakaalustatult ja väldi liigset suhkrut
• Väldi suitsetamist
• Käi regulaarselt professionaalses puhastuses – ka siis, kui sümptomeid ei tunne
• Diabeedi korral jälgi veresuhkrut – hea kontroll vähendab parodontiidi süvenemist

Parodontiit ei ole vaid igemete probleem – see on krooniline põletik, mis võib mõjutada kogu organismi tervist, sealhulgas südant ja veresoonkonda.
Varajane märkamine, tõhus ravi ja patsiendi enda panus igapäevases hoolduses võivad peatada haiguse süvenemise ja säilitada loomuliku hammaskonna aastakümneteks.

Kui märkad veritsevaid igemeid, halba hingeõhku või hammaste liikuvust, pöördu kindlasti hambaarsti või suuhügienisti poole.