Dr Saksing spetsialiseerub Sakala Hambaravis igemete ravile, suukirurgiale ja implantoloogiale. Seekord võtab ta luubi alla parodontoloogia ning selgitab sealhulgas, kuidas igemehaigused kulgevad, millised on põhilised sümptomid, mil moel igemeid ravida saab ja milliste probleemidega võib veel parodontoloogi poole pöörduda.
Parodontoloog on hambaravi eriarst, kes tegeleb igemehaiguste raviga. Levinumad igemehaigused jagunevad laias laastus kaheks – gingiviidiks ehk igemepõletikuks ilma hammast ümbritseva luu kaota ning parodontiidiks, mille käigus on kahjustunud juba ka luukude hammaste ümber.
Kuidas igemehaigused kulgevad?
Igemehaiguste põhiliseks tekitajaks on igemepiirile ning igemepiirist sügavamale igemetaskusse kogunenud hambakatt ning selle mineraliseerunud vorm hambakivi. Enamasti põhjustab katu kogunemist halb suuhügieen. Seda võivad omakorda soodustada halva kvaliteediga hambaravi, proteesid, hammaste anatoomilised iseärasused ja omavaheline paiknemine ning ortodontiline ravi. Igemehaiguste riskifaktoriteks on lisaks veel geneetiline soodumus, suitsetamine ja süsteemsed haigused nagu diabeet või stress.
Tihti satuvad patsiendid parodontoloogi vastuvõtule alles pärast raviarsti või suuhügienisti suunamist, kuna haiguse esimeses faasis ei pruugi igemepõletik endast selgelt märku anda. Tüüpiliselt kaasneb põletikuga punetus ja igemete veritsus. Ühtlasi võib igemetes tekkida turse ja üldine ebamugavustunne. Alljärgnevad sümptomid ei pea esinema korraga ning juba mõnda neist märgates võiks parodontoloogi konsultatsioonile pöörduda.
Põhilised sümptomid, mis viitavad hamba kinnituskudede põletikule:
- igemete veritsus nii harjamisel kui ka spontaanselt;
- igemete punetav või lillakas toon;
- igemete turse;
- igemete tundlikkus puudutusel või ebameeldiv “sügelustunne“;
- halb hingeõhk;
- hammaste liikuvus või varem liikumise tõttu kaotatud hambad;
- korduvad abstsessid;
- hammaste muutunud positsioon;
- esteetilised probleemid nagu n-ö „tumedad kolmnurgad“ hammaste vahel ja igemete taandumine, mil hambad “muutuvad pikemaks”;
- igemete taandumisega kaasnev suurem tundlikkus temperatuuri suhtes;
- perekonnas on ka teistel esinenud taolisi sümptomeid või probleeme varase hammaste kaotusega;
Hamba kinnituskudede põletiku ravis on patsiendil ja arstil võrdne vastutus
Hamba kinnituskudede põletiku ravi eesmärkideks on eemaldada bakteriaalsed ladestused igemete pealt ja igemete alt ning minimeerida veritsuse ja hambakatu protsentuaali. Eemaldada tuleb ka kinnituskude põletikku soodustavad tegurid nagu ebaadekvaatsed restauratsioonid, traumaatiline hambumus või suitsetamine. Vähendada tuleks igemetaskute sügavust ning ideaalis võiksid need jääda alla 4 mm. Sügavate luusiseste defektide puhul on eesmärgiks nende taas-luustumine. Kõik see aitab peatada põletiku edasist levikut.
Hamba kinnituskudede põletiku ravis kannab patsient arstiga võrdset vastutust. Kuna igemehaigused tekivad põhiliselt hammaste bakteriaalsete ladestuste tõttu, on oluline, et patsient neid järjepidevalt puhastades eemaldaks. Selleks tuleks hambaarstiga või suuhügienistiga selgeks õppida õiged kodused hügieenivõtted ja neid igapäevaselt järgida. Ravikabinetis on võimalik hambad professionaalselt puhastada, kuid kui regulaarset puhastust kodus ei jätkata, kipub haigus episoodiliselt edasi arenema.
Suitsetamine on igemehaiguste progressioonis väga suur riskifaktor. Kindlasti aitab parema ravitulemuse saavutamisel kaasa suitsetamisest loobumine või vähemalt selle piiramine. Paljusid tegureid, mis parodontiidi tekkimist võimaldavad ei ole võimalik muuta (nt organismi kaitsemehhanismid). Seepärast tuleb patsientidel endale teadvustada, et vähemalt hügieeniharjumusi ja suitsetamist saavad nad kontrollida ning selliselt ise pool kinnituskudede põletike raviks vajalikust tööst ära teha.
Hamba tugikudede põletiku ravi koosneb enamasti kolmest ravietapist
Mittekirurgilises faasis viiakse läbi igemetaskute sügavpuhastused ja “lootusetu” prognoosiga hammaste eemaldamine. Korrigeerivas faasis on põhiroll igemekirurgial, et vajadusel hammaste ümber igemetaskuid vähendada, luudefekte täita või igeme kvaliteeti parandada. Peale neid etappe algab säilitava ravi faas. Parodontiit on krooniline haigus ja nõuab teiste krooniliste seisunditega sarnaselt pärast aktiivse ravi lõppu eluaegset jälgimist ning regulaarset hambakivi eemaldamist. Viimast teostab enamasti suuhügienist 2-3 korda aastas. Lisaks on mõistlik kindla aja tagant käia parodontoloogi vastuvõtul kontrollis, näiteks kord aastas.
Veel võib pöörduda parodontoloogi vastuvõtule ka teistsugust laadi igemete probleemide puhul
Liiga tugeva hammaste harjamise või vahel ka ortodontilise ravi tagajärjel võib tekkida igemete taandumine. Sellisel puhul saab kirurgilise protseduuriga igemejoont korrigeerida ning kudede paksust suurendada. Igemeplastikat saab teostada ka selliste probleemide korral nagu igemenaeratus, hammaste vaheliste papillide kadu, kinnitunud igeme puudumine, kidade liiga kõrged kinnitused, igemete hüpertroofia ehk vohamine ja väga õhuke pehme kude proteesi vahelülide osas. Lisaks teeb parodontoloog koostööd ka raviarsti või proteesiarstiga olukorras, kus hambaid ei ole võimalik taastada täidise või krooniga, kuna kaaries on liiga sügaval igeme all. Sellisel juhul saab iget ja vajadusel luukudet kirurgiliselt vähemaks lõigata, et hammast oleks siiski võimalik üles ehitada. Samuti saab korrigeerida pehmeid kudesid implantaatide ümber, juhul kui näiteks kinnitunud iget on liiga vähe.
Vajadusel saad end parodontoloogi vastuvõtule registreerida Sakala Hambaravi kodulehel või helistades 533 599 66.
